Sa oled siin

Pensionilisad

 

Pensionilisa laste kasvatamise eest

Pensionilisa kahe aastahinde suuruses maksame, kui sinu laps on sündinud ajavahemikus 31. detsembrist 1980 kuni 31. detsembrini 2012 ning sa oled teda kasvatanud vähemalt kaheksa aastat ning tema eest ei ole arvestatud pensionistaaži.

Pensionilisa laste kasvatamise eest saab juurde järgmistele pensionitele:

  • vanaduspensionile (sh. ennetähtaegsele vanaduspensionile ja edasilükatud vanaduspensionile)
  • soodustingimustel vanaduspensionile
  • töövõimetuspensionile, mis on arvutatud pensionäri tegeliku pensionistaaži alusel
  • toitjakaotuspensionile, kuid seda vaid juhul, kui pensioni suurus on arvutatud toitja pensionistaaži alusel ning kui pensioni saaja vastab pensionilisa saamise tingimustele.

Pensionilisa laste kasvatamise eest makstakse vaid ühele lapse kasvatajale, kelle pensioniõigusliku staaži hulka ei ole arvestatud pensionistaaži 2 aastat iga lapse kohta.

  • Näide 1. Peeter ja Inga on abielus. Neil on kolm last. Esimene laps Katrin sündis 1979., teine laps Kristiina sündis 1984. ja kolmas laps Tiit sündis 1992. aastal. Kui Peeter läks pensionile, siis tema pensionistaaži hulka arvestati 2 aastat Katrini kasvatamise eest ja 2 aastat Kristiina kasvatamise eest. Tiidu kasvatamise eest saab Peeter pensionilisa, sest Tiidu kasvatamine toimus pärast 1991. aastat.
  • Näide 2. Toomas ja Helvi olid abielus. Toomas sai vanaduspensionit ja Helvi rahvapensionit. Neil ei olnud ühiseid lapsi. Helvil on kaks täiskasvanud last eelmisest abielust. Nende laste kasvatamise eest ei ole Helvi saanud pensionistaaži. Lapsed on sündinud pärast 1991. aastat. Toomas suri. Kuna Helvi oli olnud kogu oma elu koduperenaine ja sai rahvapensionit, siis taotles ta Toomase surma järel toitjakaotuspensionit. Helvile määrati toitjakaotuspension Toomase staaži alusel. Lisaks toitjakaotuspensionile sai Helvi pensionilisa oma kahe lapse kasvatamise eest, sest Helvi ise vastas pensionilisa saamise tingimustele.

Kui samade laste suhtes on mitmel inimesel õigus pensionilisale, siis peavad nad omavahel kokku leppima, kes seda õigust kasutab. Kokkulepe peab olema kirjalik, vaata leht „blanketid“.

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist arvutatakse täiendavalt veel ühe pensioni aastahinde suuruses pensionilisa ühele lapse kasvatajale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Pensionilisa saamiseks tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus ja teise õigustatud isiku kirjalik nõusolek.

Isikule, kes 2018. aasta 1. jaanuari seisuga on pensionisaaja ja kelle pensioniõigusliku staaži hulka on juba arvatud laste kasvatamise aeg (2 aastat iga lapse kohta), makstakse samade laste eest täiendavalt pensionilisa ühe aastahinde väärtuses ka ilma avalduseta.

    Lisainfo

    • Sisukord
    • Vanaduspensionist lähemalt
    • Tööraamat »
     

    Pensionilisa represseeritule ja tuumakatastroofi likvideerijale

    Sul on õigus pensionilisale, kui

    • oled viibinud kinnipidamiskohas või asumisel (ka seal sündinud lapsed), samuti sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris või getos (saad siis pensionilisa 20 % rahvapensioni määrast)
    • oled töövõimetu tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjel (saad siis pensionilisa 10 % rahvapensioni määrast).

    Kui oled võtnud osa tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, siis tuvastab põhjusliku seose avarii ja vähenenud töövõime tinginud haiguse vahel sotsiaalkindlustusameti ekspertiis.

    Lisainfo

     

    Pensionilisa ametnikule

    Kui oled töötanud ametnikuna, arvutatakse sinu vanaduspensionile juurde lisa:

    • 10–15-aastase teenistuse korral 10%
    • 16–20-aastase teenistuse korral 20%
    • 21–25-aastase teenistuse korral 25%
    • 26–30-aastase teenistuse korral 40%
    • rohkem kui 30-aastase teenistuse korral 50%.

    Lisainfo

     

    Pensionilisa päästeteenistujale

    Kui sa oled töötanud päästeteenistujana, arvutatakse sinu vanaduspensionile juurde lisa:

    • 10–15-aastase päästeteenistuse korral – 10%
    • 16–20-aastase päästeteenistuse korral – 20%
    • 21–25-aastase päästeteenistuse korral – 25%
    • 26–30-aastase päästeteenistuse korral – 40%
    • rohkem kui 30-aastase päästeteenistuse korral – 50%

    Lisainfo

     

     

    Kati Kümnik

    hüvitiste osakonna juht

    Kati Kümnik korraldab ja juhib hüvitiste osakonna tööd: püstitab eesmärke, annab ametnikele juhiseid ning täidab ja vahendab pensionite korraldusega seotud ülesandeid. Samuti nõustab ta sotsiaalkindlustusametit pensionidega seotud küsimustes ja korraldab pensionide süsteemi arendamist

     
    info@sotsiaalkindlustusamet.ee